I appreciate the effort of running this place - it’s working well from my perspective - and hope you find the colleagues you need. :)

Myself, I can’t volunteer - I already moderate a few communities elsewhere, my time is limited, and I’m politically too partial. I also cannot say that I fully agree with local federation policy.

Under the divine guidance of Elon Musk, I strongly doubt if emperor Trump will break any big tech. More likely he’ll pat them on the back (while requiring more surveillance data to be submitted).

Sadly, they are not proper merceneries. A mercenary fights for money, but those guys probably know their families will be repressed if they surrender.

If I was the developer of the propaganda leaflet, I would add one sentence (after double-checking with a competent social engineer):

• “you get a new identity, at home they will think you died”

Vahekokkuvõte mulle personaalset tähendust omavas eepilises saagas - kuna olen asjaga tegelenud algusest peale.

1. Fakt: siseministeerium jonnib. Ei taha muuta ühtegi rida Elektroonilise Side Seaduses. Ei taha taganeda õiguspärase olukorra suunas ühtegi sentimeetrit.

2. Oletus: siseministeerium jonnib seetõttu, et on puupüsti täis endisi politseiametnikke, kes on sügavalt kinni politsei vaatenurga, huvide ja mõtteviisi küljes (kokkuvõte: “politseitöö peab olema hästi mugav”). Mõne arvates nad ilmselt töötavad politseis edasi, mitte ei halda riiki. Heaks näiteks paistab sobivat asekantsler Kaasik.

Siseministeeriumi hinnangul tuleks muuta kriminaalmenetluse seadustiku punkti, mis ütleb, et uurimisasutus võib kohtu loal küsida ettevõtjatelt neid andmeid, mida elektroonilise side seadus koguda käsib. Kuidas punkt täpsemalt sõnastatakse, pole veel teada, sest arutelud ministeeriumite vahel alles käivad.

“See peakski viitama justnimelt nendele andmetele, mida side-ettevõtjad koguvad niikuinii,” ütles Kaasik.

Samas pole esialgu plaanis muuta elektroonilise side seadust. See tähendab, et kohustuslik kogumisnimekiri jääks ettevõtjate jaoks kehtima.

Kui andmeid sedasi edasi koguda, on neile ligipääs õnne korral häkkeritel ja välisriikide luurel, ilma õnnemängudeta aga kapol (tõenäoliselt iga kell kui peadirektor niimoodi arvama hakkab).

Tekib tunne, et käimas pole õiguspärase olukorra taastamine, vaid soovmõtlemine ja juriidiline vingerdamine. Ilmselt selleks, et kolmandat korda kohtu poolt suuniseid saada.

Riik ei suuda 15 aastaga ära remontida Euroopa Liidu tööõnnetusest tekkinud õigusvastast seadusepügalat. Üha selgemini paistab, et seadusloome protsessi osapooltel puudub selleks mitte mõistus ega arusaamine - need on kõik olemas. Puudub eetika, mis natukenegi kohustaks, ja puudub tahe.

“See ei ole selline asi, mida me suudame ära lahendada ühe korra või ühe aastaga. See on natukene pikem protsess,” sõnas Kaasik.

Olukorra tekitamine õnnestus aastaga, likvideerimine nõuab ilmselt veerand sajandit. Diagnoos: omandatud sõltuvus, võõrutusnähud ametkonna tasemel.